LISAÕPPE JA KUTSEVALIKU ÕPPE ANALÜÜS

Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium

Periood: 2022

Eestis toetatakse haridusliku erivajadusega õpilaste põhikoolijärgset haridustee jätkamist ja tööturule siirdumist kahe sarnaselt sõnastatud eesmärgiga meetmega: lisaõpe põhikoolides ning kutsevaliku õppekava kutseõppeasutustes. Mõlema üleminekumeetmega toetatakse õpilaste üldoskuste ja esmaste karjääri- ning kutseoskuste omandamist. Uuringus analüüsime üleminekumeetmete praegust korraldust ja kasutamist ning soovitame, kuidas meetmeid paremini rakendada.

Mõlemad, nii lisaõpe kui kutsevaliku õpe on osale õpilastest vajalik ja tulemuslik meede edasiõppimise toetamisel. Üleminekumeetmed on suunatud pigem edasiõppimise toetamisele kui otse tööle liikumisele. Kõik lisaõppes ja kutsevaliku õppes õppinud õpilased küll ei lähe edasi õppima ega tööturule, kuid vaatamata sellele peetakse neid vajalikuks, kuna võimaldavad õpilastel peituvat potentsiaali otsida ja leida. Uuringus osalenud rõhutasid edasiõppimise kõrval üleminekumeetmete rolli õpilaste sotsiaalses arengus ja küpsemisel laiemalt.

Üleminekumeetmete edukaks rakendamiseks joonistus intervjuudest mustrina välja vajadus lähtuda õpilase individuaalsest võimekusest ning järk-järguline õpilase mugavustsoonist välja nihutamine. Lisaks üldisele õppe kohandamise vajadusele ilmnes intervjuudest probleemsena kaks hoiakuid puudutavat aspekti: soolised stereotüübid erialade valikus ja hoiakud kaasamisse. Kui kutsevaliku õpe on haridusmaastikul juba küllaltki tuntud, siis lisaõpe, mida võib pakkuda iga põhiharidust pakkuv kool, on siiani veel vähe kasutusel ja selle laiendamise potentsiaal on suur.

Uuring „Hariduslike erivajadustega õpilaste üleminekute toetamine sujuvaks liikumiseks haridustasemete ja -liikide vahel ning tööturule“ valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ja rahastati Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022. aasta eelarvest.