Tellija: Töötukassa
Periood: 2020-2021
Uuringus anname ülevaate karjääriteenustest: karjäärinõustamisest, karjääriinfo vahendamisest ja karjääriõppest Eestis.
2021. aasta kevadel küsitlesime uuringu käigus noori ja täiskasvanuid, intervjueerisime üldhariduskoolide direktoreid, karjäärikoordinaatoreid, klassijuhatajaid ja õpilasi. Samuti intervjueerisime poliitikakujundajaid ning -elluviijaid ja tööandjaid. Uuringus hindasime muuhulgas karjääriteenuste toimimist pärast reformi, millega liideti koolides Rajaleidja kaudu pakutud karjääriteenused töötukassa teenustega.
Uuringus testisime ühte võimalikku mõõdikut karjäärikujundamise pädevuse mõõtmiseks. Teistest madalama pädevusega on noored, kes ei õpi ega tööta ja täiskasvanud, kes ei tööta. Õppivate noorte karjäärikujundamise pädevuse arendamine on koolides õppekava osaks. Töötukassa aga on õppest ja koolist välja kukkunud noortele ainukeseks ja keskseks professionaalse toe pakkujaks.
Inimeste enesehinnanguline nõudlus õpingute, elukutse või tööalaste valikute tegemist toetavate karjääriteenuste järele on suur: noortest üle 80% ja täiskasvanutest 64–70% leiavad, et vajavad teenuseid. Teistest madalamalt hindavad enda karjääriteenuste vajadust vanemad ja kõrgharidusega inimesed. Karjääriteenuseid on aga viimase kahe aasta jooksul kasutanud veidi üle poole noortest ja ca veerand täiskasvanutest. Täiskasvanutest kasutavad karjääriteenuseid peamiselt töötud ja mitteaktiivsed, töötavatest on karjääriteenuseid kasutanud vaid ca kümnendik.
Võrrelduna gümnaasiumis haridusteed jätkava enamusega on keerulisema karjäärivaliku ees põhikoolijärgselt kutseharidusse liikuvad noored. Seejuures on kutsekool põhikoolijärgselt valikus rohkem hariduslike erivajadustega õpilastel. Kutsekoolis haridusteed jätkavatel põhikooli lõpetavatel õpilastel on endale sobivate ja kaalutud valikute tegemisel suuremat tuge vaja karjääriteenuste näol kui gümnaasiumi valikul. Selleks, et kõik õpilased saaksid parima võimaliku toe karjäärivalikute tegemisel, on vaja karjääriteenuseid eristada nii potentsiaalse õpitee kui karjäärivalikukindlusega arvestades.
Koolide tuge karjäärivalikul hinnatakse madalamalt kui karjääriteenuseid üldiselt. Karjääriteenuste kasulikkust hinnatakse üldiselt 10-palli skaalal 6–8 punktiga, üldhariduskooli tegevuste kasulikkust aga 4,7–6,4 punktiga ja kutsekoole veidi kõrgemalt ehk 6,1–6,9 punktiga.
Poliitikakujundajad ja karjääriteenuste pakkujad leidsid, et reformi hindamiseks on veel liiga vara. Koolidele ei ole oluline, milline asutus täpselt karjäärinõustamise ja -info teenust pakub.
Uuringus teeme mitmeid detailsemaid teenuste täiendamise ja üldisemaid süsteemsete muutuste soovitusi. Suurema muutusena soovitame välja töötada karjääriteenuste ideaallahenduse koolidele, mis aitaks ühtlustada koolides pakutavaid teenuseid. Praegusel ajal on nii koolide sihiseade õpilaste toetamisel kui tegevused karjäärivalikute toetamiseks ja karjäärikujundamise pädevuse arendamiseks kooliti väga erinevad.