KÄITUMIST MÕJUTAVATE STIIMULITE KASUTAMINE MAKSUSÜSTEEMIS

Tellija: Arenguseire Keskus

Periood: 2021

Uurime, kuidas kasutatakse maksusüsteemi sisse ehitatud käitumuslikke taipamisi innovatsiooni, parema tervisekäitumise ning puhtama keskkonna saavutamiseks. Uuringu tulemusena toome välja instrumendid, mida Eestis pole kasutatud, kuid mida mujal eespool viidatud eesmärkidel kasutatakse või on kasutatud. Käesolevasse uuringusse ei mahu analüüs selle kohta, kas need meetmed on Eesti kontekstis tõhusad – kui mõni meede tundub poliitika kujundajatele huvitav, siis kindlasti vajab selle kasutamine põhjalikumat analüüsi.

Praeguseks on välja töötatud mitmeid lahendusi, mille abil poliitikad käitumuslikult nutikamaks muuta ning mida tasuks rakendada ka Eestis. Üheks sellistest on EAST raamistik, mis soovitab poliitikaid disainides lähtuda neljast põhimõttest.

  • Lihtsus (easy) – soovitud käitumine tuleb muuta inimese jaoks võimalikult lihtsaks. Maksunduse kontekstis võib see tähendada nii seda, et maksusüsteemi mõistmine oleks kõigile arusaadav, kui ka seda, et maksude tasumine oleks lihtne. Näiteks ettevõtluskonto.
  • Köitvus (attractive) – poliitikameetmed tasub disainida selliselt, et need tunduvad kasutajate jaoks köitvad. Maksude puhul saab köitvust mõjutada soodustusele või väärtusele rõhudes või muutes makse nii, et neid tajutakse õiglastena. Näiteks üüritulu varasema 100% asemel 80% ulatuses maksustamine mõjus positiivselt korteriomanike õiglustundele ning tõstis maksutulu.
  • Sotsiaalsus (social) – soovitud käitumise saavutamiseks saab tugineda ka sotsiaalsetele normidele. Ettevaatlik peaks olema negatiivsete normide rõhutamisel. Näiteks EMTA maksukäitumise hinnang ettevõtjatele.
  • Õigeaegsus (timely) – rakenda meetmeid seal, kus inimesed on neile kõige vastuvõtlikumad. Näiteks võimalus tasuda tulude deklareerimisel ka maamaks.

Uuring on valminud Arenguseire Keskuse tellimusel Eesti Rakendusuuringute Keskuses CentAR ja on osa Arenguseire Keskuse tulevikukindla maksustruktuuri seiretööst.