Haridus- ja Teadusministeerium on oma kodulehele välja pannud huvitava andmestiku sellest, kes gümnaasiumisse lähevad, paljud selle lõpetavad ning kuhu minnakse edasi õppima (vt siit). Kuna edasiõppimine peaks gümnaasiumisse pürgijate jaoks olema küllaltki oluline teema ning gümnaasium peaks inimesi ette valmistama sisenemaks kõrgharidusse, siis tegime koolidest järjestuse selle järgi, kui suur osa lõpetajatest läheb riikliku koolitustellimuse kaudu finantseeritud (ehk siis õpilasele tasuta) avalik-õiguslikesse ülikoolidesse edasi õppima. Tulemused leiate alljärgnevalt jooniselt.
Kuna CENTAR-i inimesed on valdavalt Pärnu taustaga, siis on tore tõdeda, et tabeli esimeses otsas on päris mitmed Pärnu koolid (selle järjestuse kohaselt läheb neist kõige paremini Sütevakal, end ka Koidula Gümnaasium ja Ühisgümnaasium on päris heal positsioonil).
Haridus- ja Teadusministeerium on oma kodulehele välja pannud huvitava andmestiku sellest, kes gümnaasiumisse lähevad, paljud selle lõpetavad ning kuhu minnakse edasi õppima (vt siit). Kuna edasiõppimine peaks gümnaasiumisse pürgijate jaoks olema küllaltki oluline teema ning gümnaasium peaks inimesi ette valmistama sisenemaks kõrgharidusse, siis tegime koolidest järjestuse selle järgi, kui suur osa lõpetajatest läheb riikliku koolitustellimuse kaudu finantseeritud (ehk siis õpilasele tasuta) avalik-õiguslikesse ülikoolidesse edasi õppima. Tulemused leiate alljärgnevalt jooniselt.
Joonis 1. 2008-2010 gümnaasiumi lõpetanude jätkamine AÕ ülikoolis RKT kohal (lingi peale vajutades näeb PDF versiooni)
PS. Neile, kes eelpool toodud nimekirja järgi kooli valima hakkavad, võiks öelda, et lisaks avalik-õiguslikele institutsioonidele pakuvad seda ka riiklikud ja eraõiguslikud ning kõrghariduse võib ekstreemsematel juhtudel omandada ka oma raha eest :). Seega ei pea ilmtingimata just Treffnerisse minema.
Ühtlasi tuleb meelde ka üks vana lugu, mida ülikooli kõrgema matemaatika loengus rääkis legendaarne dotsent Elmar Sakkov – kui üliõpilane matemaatika eksamil läbi kukub, siis pole sellst häda midagi – saab proovida ka teist korda. Kui ta ka teist korda läbi kukub, siis võib ju proovida kolmandat korda. Kui ta aga ka kolmandat korda läbi kukub, siis pole ka häda midagi, sest … kõigil ei peagi ju kõrgharidust olema :).
PPS. Eelneva täienduseks – nendes andmetes kajastuvad tõesti vaid need inimesed, kes läksid kohe peale lõpetamist Eesti avalikõiguslikku ülikooli õppima. Kui aasta jäi vahele, siis neid siin sees poole. Samuti puuduvad inimesed, kes õpivad välismaal. Mõningate koolide andmete tõlgendamisel on see päris oluline taustainfo.