TERVISETEHNOLOOGIATE HINDAMISE PROTSESS JA OTSUSTUSKRITEERIUMID EESTIS

Client: Ravimitootjate Liit

Period: 2022

Tervisetehnoloogiate hindamine hõlmab ravimite jt tervisetehnoloogiate rahastamisotsuste taustaks tehtavat meditsiinilise efektiivsuse tõendatuse hindamist ja majandusliku kulutõhususe analüüsi. Uuringus võrreldi hindamisprotsessi ja selles kasutatavaid otsustuskriteeriume Inglismaal, Iirimaal, Rootsis ja Eestis.

Tervisetehnoloogiate majandusliku analüüsil kasutatakse ühe olulisema otsustuskriteeriumina kulutõhususe lävendit. See on kokkuleppeline summa, mida ühiskond on valmis maksma tervisekasu eest, mis vastab ühele kvaliteediga kohandatud eluaastale. Kui tõhusa sekkumise kulu kvaliteetse eluaasta kohta pole sellest summast kallim, siis loetakse see majanduslikult põhjendatuks. Eestis kasutatavad kulutõhususe lävendid on püsinud muutumatuna ligi kümme aastat, kuigi nii Eesti inimeste elatustase kui ka Haigekassa eelarve on selle aja jooksul kasvanud. Uuringus võrdlesime lävendeid, mida kasutatakse erinevates Euroopa riikides. Täna jäävad Eestis kasutatavad lävendid alla paljudes teistes riikides, sealhulgas Eestiga sarnase elatustasemega Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kasutatavatele. Seda silmas pidades tehakse uuringus soovitus kasutatavaid lävendeid regulaarselt ümber vaadata ja hinnata, kas summa, mis oleme valmis tervisekasu eest maksma, vastab jätkuvalt ühiskonna vajadustele ja võimalustele.

Teine oluline metoodiline küsimus on seotud sellega, kuidas majanduslikus analüüsis käsitletakse tulevikus tekkivaid kulusid ja tervisetulemeid. Nii nagu ka investeeringute tasuvusanalüüsides, võetakse tulud ja kulud arvesse seda väiksema kaaluga, mida kaugemal tulevikus nad tekivad. Seda kaalu kirjeldab parameeter, mida nimetatakse diskontomääraks. Mida kõrgem on diskontomäär, seda vähemal määral võtame otsustamisel arvesse kauges tulevikus tekkivaid tervisemõjusid. Uuringus leiti, et enamik Euroopa riike kasutab tervisetehnoloogiate hindamisel madalamat diskontomäära kui Eesti.