HARIDUSLIKU ERIVAJADUSEGA ÕPILASTE KAASAVA HARIDUSKORRALDUSE UURING

Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium

Periood: 2016

2010. aastal kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestati Eesti hariduskorralduse juhtivaks printsiibiks kaasava hariduskorralduse rakendamine. Kaasav hariduskorraldus põhineb eelkõige eetilistel printsiipidel, mille kohaselt peab igal lapsel olema võimalik õppida kodulähedases koolis koos teiste omaealiste õpilastega. 2014. aastal oli Eestis ligi 26 000 haridusliku erivajadusega õpilast, keda kaasava hariduskorralduse efektiivne ellu viimine kõige otsesemalt puudutab. Alates uue PGSi jõustumisest on Eestis suurenenud tavakoolides õppivate hariduslike erivajadustega õpilaste arv, ent suurenenud on just eriklassides õppimine. Tavakooli eriklassides õppimine on suurenenud nii tavaklasside kui erikoolide arvelt. Hariduslike erivajadustega õpilaste märkamine ja toetamine on saanud üha enam tähelepanu, aga samas näitavad uuringud, et kaasava hariduse rakendamist takistavad nii hoiakud kui ka teadmised ja ressursid tugimeetmete rakendamiseks.

Seda kinnitasid ka meie uuringu tulemused. 70% õpetajatel hinnangul võinuks tavaklassist eriklassi suunatud õpilane jätkata õppimist tavaklassis, kui talle oleks võimaldatud täiendavaid tugimeetmeid.

Peamiselt oleks õpilased vajanud täiendavaid selgitusi või oleks õpetaja vajanud abiõpetaja tuge. Seega on kaasamise väga suureks takistuseks õpetajate piiratud ressursid. Probleemsed on ka kaasamist mitte soodustavad hoiakud ning spetsiifiliste koolituste ja nõustamise kättesaadavus õpetajatele. Kaasava hariduskorralduse edendamiseks on oluline, et nii koolid kui ka koolipidajad suhtuksid kaasamisse kui prioriteeti. Samas peab olema hariduslike erivajadustega õpilaste kaasamise tavakooli ja tavaklassi ka riigi poolt toetatud, kuna õpilase integreerimine tavaklassi ilma vajaliku toeta on kahjulik nii konkreetsele õpilasele, kaasõpilastele kui ka õpetajatele, kelle õlule jääb kogu toe võimaldamine.

Uuringu raames viisime läbi intervjuud lapsevanematega ning küsitluse õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide seas. Lisaks analüüsisime EHISe andmeid ning püüdsime hinnata erinevate tugimeetmete efektiivsust ühendades EHISe ja MTA andmed.